Kas voodipartner tonksab Teid vahel roietesse, et lõpetaksite norskamise või hakkaksite uuesti hingama, kui hing on kinni jäänud? Kui vastate jaatavalt ja olete üle 50 a. vana, on üsna suur tõenäosus, et Teil on uneapnoe – seisund, mille korral hingamisteed vajuvad une ajal korduvalt kinni, põhjustades pidevat ärkamist ja katkendlikku und. Pindmise une tulemusel ei puhka inimene ennast välja ja võivad ilmneda mitmed tervisehäired, sealhulgas varajased südame-veresoonkonna haigused, ka südameatakk ja insult.

Ajakirjas CHEST avaldatud uuringus küsiti laboratoorset uneuuringut alustavatelt inimestelt, kas voodipartner on neid kunagi küünarnukiga tonksanud, kuna: 1) Nad norskasid või 2) Nende hingamine seiskus.
Üle 50-aastaste meeste seas, kelle kehamassiindeks oli üle 31 ja kes vastasid jaatavalt, oli uneapnoe diagnoosimise tõenäosus 96,6 %.
Näib, et kui voodikaaslane tonksab Teid roietesse une ajal, võib Teil suure tõenäosusega olla uneapnoe.

Los Angeles´e kõrva-, nina- ja kurguarst dr. Murray Grossan ütles, et partnerid võivad ära tunda uneapnoe tunnused ja päästa lähedase inimese elu, teades, kas nende partner norskab ja/või teeb magamise ajal hingamispause. Need pealtnäha tüütud uneomadused võivad olla signaaliks hoopis tõsisemast terviseseisundist.

Teadlased leidsid, et norskamise eest küünarnukitonksu saamine ennustas uneapnoe õiget tuvastamist 84% juhtudest (tundlikkuse mõõtmine). Samas suutis see välja valida inimesed, kellel ei olnud uneapnoed, ainult 41% juhtudest (spetsiifilisuse mõõtmine).
Hingamisseisakute eest küünarnukitonksu saamine ennustas õigesti apnoed 65% juhtudest ja suutis välja valida inimesed, kellel ei olnud uneapnoed, 77% juhtudest.

Kui Teil pole küünarnukitonksu testi tegemiseks voodipartnerit, võite dr. Grossan´i soovitusel uneapnoe riski hindamiseks esitada endale mõned küsimused:

  • Kas Teil on hiljuti tekkinud väsimus või sage haigutamine?
  • Kas Teil on suurenenud näksimise vajadus?
  • Kas olete päeva jooksul töölaua taga või koosolekul magama jäänud?
  • Kas teil on hiljuti tekkinud happe tagasivool ja/või kõrge vererõhk?
  • Kas lösutate rohkem diivanil kui varem?
Nendele küsimustele jaatava vastuse andmine võib samuti ennustada uneapnoed. Kui tunnete muret, et kuulute riskirühma, pidage nõu arstiga.